“Suursõit”: 5 küsimust autorile

Heliose kuu raamat “Suursõit” jutustab Eesti legendaarseima motovõistluse, Kalevi suursõidu tõusust ja langusest. 65 aastat tagasi sai see sõit alguse ühe mehe unistusest ja kangekaelsusest ning võidusõitjate kirest kiiruse ning karikate järele. Hiljuti toimunud Eesti Olümpiaakadeemia (EOA) aastakonverentsil pälvis raamat ka Georg Hackenschmidti nimelise 2025. aasta Eesti parima spordiraamatu auhinna 🏆👏

Küsisime raamatu autorilt Kaire-Küllilt mõned küsimused:

Raamat jutustab põhjalikult ja haaravalt 1959. aastal alguse saanud Kalevi suursõidu loo, avades ka Eesti legendaarseima motovõistluse tõuse ja langusi. Kust jõudis sinuni idee kirjutada raamat mootorrattavõistlusest?

Kaire-Külli: “Raamatuidee tuli EMF-ilt (Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon). EMF pöördus ideega kirjutada raamat Kalevi suursõidu 65-aastapäevaks Helios Kirjastuse poole ning kirjastus kaasas kirjutamisprotsessi minu.”

Kas oled ka ise mootorrattur?

Kaire-Külli: “Seni ainult unistustes, aga loodan, et jõuan ka reaalsete sõitudeni. Mul jäi rattalubade tegemine pooleli, sest hakkasin kirjutama raamatut, mis võttis kogu minu aja ja rohkemgi veel.”

Mis oli kõige keerulisem selle raamatu kirjutamise protsessi ajal?

Kaire-Külli: “See tohutu infohulk lõi jalad alt! Juba kolmandiku peal mõistsin, kui palju seda kõike tegelikult oli. Raske oli kõige info sõelumine, mida või keda välja jätta. Samuti sündmuste vaheliste seoste märkamine. Kohe alguses oli minu jaoks selge, et statistikat ma loetlema ei hakka, tähtsam osa sellest olid inimeste lood ja neid lugusid kogunes tohutu hulk, sealjuures üks põnevam kui teine. Lõpuks võtsin südame rindu ja hakkasin julmalt mingeid seiku välja jätma. See ei olnud kerge, süda tilkus verd. Pöörasest tempost ei hakka isegi rääkima.”

Kaire-Külli on raamatu osas ühes ilmunud intervjuus sõnastanud taolisele küsimusele vastuse ka nii: “Ma kinnitan, et see 455-leheküljeline telliskivi on ainult jäämäe tipp, Kalevi suursõit on põhjatu lugude allikas ja sealt saaks veel kümme raamatut ja ma loodan, et keegi võtab selle ette.” (artikkel)

Raamat sai autasustatud 2025. aasta parima spordiraamatuna – mis emotsioone ja mõtteid selline tunnustus kaasa tõi? Kas on oodata veel järgmisi raamatuid?

Kaire-Külli: “Autasu oli minu jaoks suur üllatus. Lugesin autasust rääkivat meili mitu korda ja lasin ka abikaasal lugeda, et kas ma sain ikka õigesti aru. ”Suursõit” ei ole traditsiooniline spordiraamat, see on pigem põnevusraamat spordist ja seetõttu tuli aasta parima spordiraamatu tiitel nagu välk selgest taevast. Seda enam, et ma olin esimene naine, kes viieteist aasta jooksul selle auhinna sai. Uhke tunne on.
Tunnustus on alati motiveeriv ja nii samuti mõjus see ka minule. Mul jäi seda raamatut tehes päris mitu ideed õhku ja kui kõik hästi läheb ilmub ehk üks neist rääkimata lugudest dokumentaalfilmina.”

Mis raamatut ise viimati lugesid ja soovitad?

Kaire-Külli: “Viimase aasta jooksul olen vaid moto- ja muid sporditeemalisi raamatuid lugenud ning ka filme vaadanud. Nüüd viisin laenutatud raamatud raamatukokku tagasi ja enda omad panin raamaturiiulisse ning sukeldusin aknalauale kogunenud virna läbi lugema. Esimesena avasin ühe vana armastuse – Erich Maria Remarque`i ”Elusäde”. Selle raamatu võtan ikka ja jälle ette, kui tunnen, et ma vajan inspiratsiooni või lisajõudu. Remarque on osavalt suutnud pikkida traagika vahele huumorit. Ja nii ongi, kui sa ei suuda naerda raskete asjade ja iseenda üle, siis ongi lõpp käes. Uutest raamatutest avaldas mulle sügavat muljet Ann-Helen Laestadiuse ”Vargus”. Väikese saamirahva igapäevastest ellujäämisponnistustest. Ahmisin raamatu ühe hinge tõmbega sisse. Hästi kirjutatud, pingeline ja väljakutsuv. Soovitan soojalt.”

Aitäh, Kaire-Külli küsimustele vastamast ja oma mõtteid meiega jagamast!

Tutvu “Suursõit” raamatuga lähemalt SIIN 📖