“Ma valin armastuse”: 5 küsimust autorile
Tuuliki Kasonen on Eesti kirjanik, kogukondade kaasaja, kommunikatsiooniekspert ja kirglik reisija, keda paeluvad teadlik eluviis ja kestlik areng.

„Ma valin armastuse“ on tema debüütromaan, mis ilmus esmalt inglise keeles pealkirjaga “I Choose Love”. Raamat “Ma valin armastuse“ on lugu naisest, kes julgeb murda vaikuse ja valida uuesti. Esmalt teadliku elu ja seejärel armastuse.
* Santiago de Compostela ehk Camino palverännaku rajad
* salapärased tantraringid
* tähendusest tühjaks jooksnud koosolekuruumid
See, mis algab põgenemisena, kujuneb ärkamiseks. Teekonnal, mis on täis vastupanu, julgust ja teadlikke valikuid, avastab Freia, et elu ei muutu abstraktsete mõtete tasandil, vaid otsus otsuse järel.
See on lugu naisest, kes otsustab mitte lihtsalt ellu jääda, vaid päriselt elada. Ja kes mõistab, et armastus ei ole midagi, mida otsida, vaid midagi, mida valida. Igas teadlikus otsuses.
Küsisime raamatu autorilt Tuulikilt mõned küsimused:
Kust tuli raamatu kirjutamise idee?
Tuuliki: “Olin juba väga noorena teadnud, et tahan kunagi raamatu kirjutada, aga arvasin millegipärast, et enne peab inimene olema vana ja hallipäine ning midagi väga suurt läbi elanud.
Mu suurim kirg on alati olnud reisimine ja millalgi hakkasin väga väärtustama aeglast reisimist. Ühel sellisel reisil, kus ainus eesmärk oligi lihtsalt kohal olla, loomi vaadelda ja iga päev massaažis käia, hakkasid mulle äkki pähe tulema stseenid loost, mille peale ma polnud kunagi varem mõelnud. Terve raamatu struktuur lihtsalt kukkus sülle. Hiljem tulid ka peatükkide pealkirjad ning tundsin järjest tugevamalt, et nüüd on aeg käes ja see raamat tahab sündida. Kuigi ma polnud saanud vanaks ega hallipäiseks 🙂 “
Kellele on su raamat suunatud?
Tuuliki: “Eelkõige naistele, kes tunnevad, et nende elus on käimas muutused või et midagi vana enam ei kanna. Kõigile, kes on kunagi tundnud, et väliselt on justkui kõik olemas, kuid sisimas on midagi olulist puudu. Selles hetkes on teadmatus väga suur, kuid loodan, et mu romaan inspireerib edasi liikuma.”
Su raamat on silmatorkavalt leegitsev-oranžikas värvigammas – mis värvi on armastus sinu arvates?
Tuuliki: “Minu jaoks on armastus just seda värvi, mida ma parasjagu tunnen.
Oranžil värvil on selle raamatu puhul aga oma tähendus. See on ka lähisuhtevägivalla vastase võitluse värv. Ja kui raamatut lugeda, saab üsna kiiresti selgeks, miks just oranž sai kaane värviks.”
Kas armastus on valik, elu baasõigus või midagi, mille peab välja teenima?
Tuuliki: “Minu jaoks on armastus kindlasti valik.
Ma ei pea siin silmas ainult romantilist armastust või seda, mida me teistelt inimestelt saame. Ma tahan jätta lugejale võimaluse see tähendus ise avastada, aga üht võin küll öelda – meil on alati võimalik armastus valida, ka kõige keerulisematel hetkedel.”
Mis raamatut sa ise viimati lugesid ja väga nautisid?
Tuuliki: “Viimati kõnetas mind väga romaan “Vee all” autorilt Tara Menon, keda mul õnnestus Helsingi kirjandusfestivalil ka isiklikult kohata.
Olen aastaid töötanud kommunikatsiooni, kogukondade kaasamise ja keskkonnateemadega ning mulle avaldas muljet, kuidas autor suutis ühendada peategelase isikliku loo maailmamastaabis teemadega. Mind huvitab väga, kuidas kirjutada “suurtest teemadest” ilma, et karakterid kaoksid ideede alla. Seda on romaanis keeruline huvitavalt teha, aga Tara Menonil õnnestus see väga loomulikult ja mõjuvalt.”
Aitäh, Tuuliki, küsimustele vastamast ja oma mõtteid meiega jagamast!
Tutvu “Ma valin armastuse” raamatuga lähemalt SIIN 📖
