Saame tuttavaks bakteritega

Teaduse populariseerijate Catherine Whitlocki ja Nicola Temple’i ühistööna on valminud vahva raamat „Saame tuttavaks bakteritega“. Raamatu rohked illustratsioonid aitavad tutvustada keerukat ja salapärast bakterimaailma ka neile tänapäevastele lugejatele, kes ehk muidu bakteriteemalisi teoseid lugemiseks ette ei võtaks.

On vast üldteada tarkus, et meie kehades elavad triljonid mikroorganismid, kuid kas teadsite, et tegelikult ei oleks meid bakteriteta üldse olemaski. „Saame tuttavaks bakteritega“ näitab lugejale nende imeliste organismide olemust, välimust ning inimese kui peremeesorganismiga koos eksisteerimist ja vastastikmõju. Bakterid mõjutavad meie elu iga tahku. Nad aitavad toitu seedida, kaitsevad kahjulike mikroobide eest ja toetavad muuhulgas koguni vaimset tervist. Aga olemas on ka mitte nii sõbralikud bakterid, kes põhjustavad erinevaid haiguseid, alates kurguvalust kuni tõsiste, koguni eluohtlike tõbedeni välja.

Suhtumine bakteritesse on läbi ajaloo muutunud – neis ei nähta enam pisikuid, keda on tarvis tappa. Paljusid baktereid peetakse täna hoopis väärtuslikeks külalisteks, kelle eest peab hoolitsema, sest sellest sõltub meie tervis. N-ö halbade bakterite tuvastamiseks on teadlased kulutanud juba aastakümneid, kuid alles lähiajal on hakatud mõistma, et selline mõtteviis on piiratud ja ei arvesta sugugi tervist toetavate bakteritega.

Raamatus ei unustata tutvustada tublisid baktereid, kelle toel küpseb maitseküllane juust, fermenteeruvad kakaooad ja kuidas suhkrud muunduvad alkoholiks.  Räägitakse ka sellest, kuidas mitte nii heade bakterite arvele läheb toidu riknemine ja toidumürgitused. Samuti kuidas antibiootikumidega liialdamine, käte desinfitseerimisvahendite kasutamine ja väljas n-ö mustas keskkonnas veedetud aja vähenemine on kõik moodsa maailma tahud, mis on kaasa aidanud inimkehas elavate mikroobide koosseisu märkimisväärsele muutumisele. Nende muudatuste tagajärjeks arvatakse olevat autoimmuunhaiguste järjest suurem levik kogu maailmas – aga ka rasvumine, vähk ja depressioon. Ühesõnaga, bakterite tasakaalu paigast ära ajades teeme karuteene iseendale.

Suurem osa mikroobikogukonna liikmetest on tegelikult kas täiesti kahjutud või vägagi kasulikud. Näiteks aitavad mõned bakterid meie immuunsüsteemi tugevdada ja heas vormis hoida; teised toodavad vitamiine või muid eluliselt tähtsaid toitaineid; on neidki, kes kahjutult paljunevad ega lase teistel, oluliselt kahjulikumatel liikidel end sisse seada, neid füüsiliselt välja tõrjudes. Niisiis on oluline, et mikrobioom oleks terve ja tasakaalus.

Muide on ka baktereid, kes kasutavad meid justkui hotellina. Osad neist lahkuvad meie kehadest sama kiiresti kui tulid, teised aga leiavad meie soojas ja niiskes soolestikus, suus, nahal, silmades ja siseorganites omale uue elutsemispaiga. „Saame tuttavaks bakteritega“ annab lihtsa, ent põneva ja illustratiivse ülevaate, millised bakterid meie kehas elavad, kuidas nad toimivad ning kuidas toetada häid ja tõrjuda halbu baktereid.

Raamatuga saad tutvuda SIIN