Postimehes ilmus arvustus Egert Rohtla reisipäevikule – protest inimese elu rutiinistumise vastu

Arvustaja ja noor porsaist Mirt Kruusmaa kirjutas Postimehes Egert Rohtla raamatust “Mine ja kaota ennast. Ühe uitaja reisipäevik Euroopast”.

“Ma rändan, sest see on mul veres,” nendib Rohtla ning samasugune iseenesestmõistetavus ja sihitus kandub üle tema teksti tervikuna.

Selles pidetuses on omajagu melanhooliat – inimesed ja paigad tulevad ja lähevad, need kordumatud suhted on kallid, kuid kaduvad. Lood, mis nendest kohtumistest hargnevad, moodustavad raamatu emotsionaalse koestiku ning on teksti tugevam osa. Fakte paikadest, mida ta külastab, on võrdlemisi vähe. “Mine ja kaota ennast” ei ole reisijuht, vaid ühe meelelaadi läbilõige.

Kirjeldused juhuslikest kaasteelistest on värvikad, ent sõnade taga kõlab nukker eelaimus, et osadustunne on üürike või ebatäielik. Mõnikord takistavad jäämist peategelasest sõltumatud põhjused, kuid enamalt jaolt on tegemist hoopis sisemise impulsiga – paigalseis on justkui lõks, mida ta püüab vältida. Mõistamisi edasi antud kurbloolisus köidabki Rohtla teksti juures kõige enam.

Protest inimese elu rutiinistumise vastu on teine esilekerkiv teema. Sihitus ei demonstreeri niivõrd ükskõiksust, kuivõrd valmidust elada suuniseta või trotsida tavaarvamust, mida liiatigi juhib see, mis on harjumuspärane. Üksluisus muudab inimese laisaks ja tuimaks – eluvõõraks. Autori teekond heitleb sellise eluvõõruse vastu, ihates tabada elu ootamatult, see tähendab ehedalt.

Kogu arvustust saab tasuta lugeda Postimehe kultuuriküljelt SIIN.